Draft:Bioretentsioon

Bioretentsioon

Bioretentsioon on vihmavee juhtimissüsteem, mida kasutatakse linnakeskkondades, et parandada veekvaliteeti ja vihmavee hüdroloogilisi mõjusid. Bioretentsiooni meetmed, nagu vihmapeenrad, on haljastatud süvendid, mis töötlevad kohapeal sademevee äravoolu mitteläbilaskvatelt pindadelt, nagu katused, sissesõiduteed, kõnniteed, parklad ja tihendatud murualad. [1]

Bioretentsioonisüsteemi ehitus

Bioretentsioonisüsteem koosneb mitmest kihist ja funktsionaalsest elemendist, mis töötavad koos vee puhastamiseks ja äravoolu aeglustamiseks. Olulisemad komponendid on:

Bioretentsioonisüsteemide olulisemad elemendid:

  • Mullakiht - spetsiaalselt projekteeritud segu, mis tagab vee filtreerimise ja taimede kasvu.
  • Drenaažikiht - tagab liigvee äravoolu ja hoiab ära süsteemi üleujutuse.
  • Veehoidmisala - madal süvend, kuhu vesi ajutiselt koguneb.
  • Taimestik - stabiliseerib mulda, soodustab infiltratsiooni ja omastab toitaineid.
  • Pinnakate - kaitseb erosiooni eest ja toetab mikroobset aktiivsust.
  • Maa-alune drenaažitoru - juhib puhastatud vee süsteemist välja.
  • Üleujutusseade - hoiab ära liigvee kuhjumise.
  • Täiendav sisemine tsoon nitrifikatsiooniks - parandab lämmastikuühendite eemaldamist.
  • Geotekstiil - eraldab kihte ja takistab ummistumist. [2]

Toimimine

Bioretentsiooni süsteem on tavaliselt madal süvend, mille põhjas on spetsiaalne mullakiht drenaažisüsteemiga, kuhu peale on istutatud taimestik. Taimed, mis moodustavad bioretentsiooni süsteemi ülemise osa, vähendavad äravooluvee toitainete, metallide, heljumi sisaldust ja parandavad seeläbi äravooluvee kvaliteeti. [3]

Puudused ja piirangud

Bioretentsioonisüsteemidel on mitmeid piiranguid, mis võivad mõjutada nende pikaajalist toimivust. Üks peamisi probleeme on süsteemi võimalik ummistumine. Setete ja peenosakeste kogunemine võib vähendada pinnase läbilaskvust ning aeglustada vee infiltreerumist, mis omakorda võib halvendada süsteemi hüdroloogilist toimimist. Kuigi pikaajaline ummistumine ei pruugi olla ulatuslik, võivad teatud lokaalsed probleemid esineda eriti sissevoolu piirkonnas.[4]

Teiseks piiranguks on hooldusvajadus. Bioretentsioonisüsteemid vajavad regulaarset hooldust, sealhulgas setete eemaldamist, taimede hooldamist ning drenaažisüsteemide kontrolli. Ebapiisav hooldus võib viia süsteemi töövõime vähenemiseni ja funktsionaalse rikkeni.[5]

Vee kvaliteedi parandamine läbi saasteainete eemaldamise ei ole alati ühtlase tulemusega. Eriti lämmastiku eemaldamine võib olla ebastabiilne ning sõltuda keskkonnatingimustest ja süsteemi ülesehitusest.[6] Samuti võib bioretentsioonisüsteemide toimimine olla piiratud teatud kliimatingimustes. Näiteks külmemates piirkondades võivad madalad temperatuurid ja teede hoolduses kasutatavad soolad mõjutada bioloogilisi protsesse ning vähendada saasteainete eemaldamise efektiivsust.[7]

Hoolimata piirangutest peetakse bioretentsioonisüsteeme tõhusaks ja perspektiivikaks lahenduseks, mille edukas toimimine sõltub nõuetekohasest projekteerimisest, ehitusest ja hooldusest.[8]

References

  1. ^ Vijayaraghavan, Kuppusamy; Biswal, Basanta Kumar; Adam, Max Gerrit; Soh, Soon Hong; Tsen-Tieng, Daryl Lee; Davis, Allen P.; Chew, Soon Hoe; Tan, Puay Yok; Babovic, Vladan; Balasubramanian, Rajasekhar (2021-08-15). "Bioretention systems for stormwater management: Recent advances and future prospects". Journal of Environmental Management. 292 112766. Bibcode:2021JEnvM.29212766V. doi:10.1016/j.jenvman.2021.112766. ISSN 0301-4797. PMID 33984642.
  2. ^ "Bioretention". Drainage Matters. Retrieved 2026-05-16.
  3. ^ Vijayaraghavan, Kuppusamy; Biswal, Basanta Kumar; Adam, Max Gerrit; Soh, Soon Hong; Tsen-Tieng, Daryl Lee; Davis, Allen P.; Chew, Soon Hoe; Tan, Puay Yok; Babovic, Vladan; Balasubramanian, Rajasekhar (2021-08-15). "Bioretention systems for stormwater management: Recent advances and future prospects". Journal of Environmental Management. 292 112766. Bibcode:2021JEnvM.29212766V. doi:10.1016/j.jenvman.2021.112766. ISSN 0301-4797. PMID 33984642.
  4. ^ Kuok, Kelvin Kuok (2015-01-01). "Experimental and mathematical modelling study on clogging behaviour of bioretention systems". International Journal of Hydrology Science and Technology. 5 (1) 69280: 71. Bibcode:2015IJHST...5...71I. doi:10.1504/IJHST.2015.069280.
  5. ^ de Macedo, Marina Batalini; Rosa, Altair; do Lago, César Ambrogi Ferreira; Mendiondo, Eduardo Mario; de Souza, Vladimir Caramori Borges (2017-12-15). "Learning from the operation, pathology and maintenance of a bioretention system to optimize urban drainage practices". Journal of Environmental Management. 204 (Pt 1): 454–466. Bibcode:2017JEnvM.204..454D. doi:10.1016/j.jenvman.2017.08.023. ISSN 0301-4797. PMID 28917180.
  6. ^ Zhang, Hongwei; Ahmad, Zulfiqar; Shao, Yalu; Yang, Zhonghua; Jia, Yufei; Zhong, Hua (2021-03-01). "Bioretention for removal of nitrogen: processes, operational conditions, and strategies for improvement". Environmental Science and Pollution Research. 28 (9): 10519–10535. Bibcode:2021ESPR...2810519Z. doi:10.1007/s11356-020-12319-1. ISSN 1614-7499. PMID 33443738.
  7. ^ Kratky, Hannah; Li, Zhan; Chen, Yijun; Wang, Chengjin; Li, Xiangfei; Yu, Tong (2017-08-07). "A critical literature review of bioretention research for stormwater management in cold climate and future research recommendations". Frontiers of Environmental Science & Engineering. 11 (4): 16. Bibcode:2017FrESE..11...16K. doi:10.1007/s11783-017-0982-y. ISSN 2095-221X.
  8. ^ Bonciarelli, Livia; Orlandi, Fabio; Muscas, Desirée; Fornaciari, Marco (2025-03-29). "Sustainable Stormwater Management and Bioretention: An Overview of Reviews of the Last 10 Years". Land. 14 (4): 736. Bibcode:2025Land...14..736B. doi:10.3390/land14040736. ISSN 2073-445X.

Content Disclaimer

Informasi ini disarikan dari Wikipedia dan disajikan kembali untuk tujuan edukasi. Konten tersedia di bawah lisensi CC BY-SA 3.0. Kami tidak bertanggung jawab atas ketidakakuratan data yang bersumber dari kontribusi publik tersebut.

  1. The information displayed on this website is sourced in part or in whole from Wikipedia and has been adapted for the purpose of restating it. We strive to provide accurate and relevant information, however:
  2. There is no guarantee of absolute accuracy. Wikipedia is an open, collaborative project that can be edited by anyone, so information is subject to change.
  3. It is not intended to constitute professional advice. The content displayed is for informational and educational purposes only. For important decisions (e.g., medical, legal, or financial), please consult a professional.
  4. Content copyright. Wikipedia is licensed under the Creative Commons Attribution-ShareAlike License (CC BY-SA). This means that content may be reused with appropriate attribution and shared under a similar license.
  5. Responsible use. Any risk arising from the use of information from this website is entirely the responsibility of the user.